Läti teatel püsivad NATO liitlased kursis hoolimata USA juhitud kohtumisest kõrvalejätmisest

Läti ametniku sõnul arutab Ameerika Ühendriigid NATO tulevikku Balti riikidega muudes vormides pärast seda, kui Läti ja mitu teist liitlast jäeti oktoobris Poolas toimuvalt Pentagoni korraldatud kohtumiselt välja, vahendavad Diena ja Apollo.lv. Andris Kulbergs ütles, et Läti seisukoht on endiselt see, et kõiki liitlasi tuleks selliste arutelude tulemustest teavitada.

Kohtumist korraldab USA kaitsepoliitika asekantsler Elbridge Colby. VRT NWS-i ja Kyiv Posti tsiteeritud Politico teatas, et Ühendkuningriiki, Prantsusmaad ja Balti riike ei kutsutud. Kuus riiki, mis kutsuti nn Bergeni grupi nime all tuntud vormingusse, on teadete järgi Norra, Rootsi, Soome, Poola, Saksamaa ja Holland.

Euroopa väljaannete teatel oli Colby pidanud samade kuue riigiga juba kaks sarnast kohtumist. Väljajäetud riikide diplomaadid ütlesid VRT NWS-ile, et nad soovivad selgust valikukriteeriumide ja arutatavate teemade kohta. Politico teatas, et ei Valge Maja ega Pentagon vastanud kommentaaritaotlustele.

Kutsutud riikide diplomaadid ütlesid, et väiksema vormi eesmärk oli töötada välja konkreetsed ettepanekud enne nende viimist laiema liidu ette, seisab materjalis leiduvates teadetes. Kyiv Post teatas, et Taani võidakse rühma lisada pärast kokkulepet, mis lubab USA-l laiendada oma sõjalist kohalolekut Gröönimaal.

Väliajätmised on tekitanud mitmes NATO riigis pahameelt, teatas VRT NWS. Üks väljajäetud riigi diplomaat ütles, et liitlased teevad seda, mida Washington on palunud, ning tahavad mõista, miks nad on kõrvale jäetud. Teine hoiatas NATO liikmete jagamise eest eelistatud ja vähem eelistatud rühmadesse.

Kulbergi sõnad lisavad vaidlusele Balti riikide vastuse, muutmata kohtumise põhiandmeid. Esitatud materjal ei teata külaliste nimekirja ametlikust muutmisest, Poola kohtumise ärajätmisest ega ühestki USA või NATO otsusest, mis muudaks liidu olemasolevaid struktuure.