Prantsusmaa peatab politsei šokigranaatide kasutamise, kuna üliõpilaste meeleavaldustel on vahistatud üle 6547 inimese
Siseminister peatas politsei šokigranaatide kasutamise meeleavaldustel pärast seda, kui teismeline sai Lensis raskelt vigastada, ning alates septembrist on vahistamiste koguarv jõudnud 6547-ni.
Uuendus ·
Prantsusmaa peatab politsei poolt šokigranaatide kasutamise meeleavaldustel pärast seda, kui teismeline sai Lensis käest vigastada.
Automaatselt tõlgitud ingliskeelsest originaalist; aluseks on ingliskeelne versioon.
Prantsusmaa siseminister Laurent Nuñez teatas, et politsei lõpetab esialgu šokigranaatide kasutamise üliõpilaste meeleavaldustel, sest esmaspäeval Lensis rebis üks selline seade 15-aastasel meeleavaldajal käe otsast. „Kuni pole selgust, mis seal juhtus,“ ei saa politsei meeleavaldustel granaate kasutada, ütles ta kolmapäeval ringhäälingule RTL.
Politsei sisekontrolliamet IGPN viib praegu läbi 18 juurdlust korrakaitsjate osalusel toimunud vahejuhtumite kohta rahutuste ajal, ütles Nuñez, võrreldes eelmise päeva kümne juhtumiga.
Prantsusmaa ametivõimud on alates üleriigiliste meeleavalduste algusest 28. septembril kinni pidanud 6547 inimest, teatas siseminister, võrreldes eelmise päeva 5060-ga. Neist 488 vahistati üksi teisipäeval. Kokku on kohtulikul uurimisel 1802 inimest ja 14 viibib eelvangistuses, teatas justiitsministeerium.
Teisipäevased meeleavaldused tõid neljandat päeva järjest tänavatele suured rahvahulgad üle Prantsusmaa – korraldajate hinnangul osales üleriigiliselt 450 000 inimest, sealhulgas 100 000 Pariisis. Siseminister tõi välja väiksema numbri: üle riigi 256 000 ja pealinnas 56 000.
Pelgalt teisipäeval sai vigastada veel 43 politseinikku ja žandarmit. Pariisis vahistati sel pärastlõunal 32 inimest ja 14 sai vigastada, sealhulgas kaela piirkonda munakiviga pihta saanud politseinik ja vabariigi väljakul (Place de la République) kujult kukkumisel raskelt vigastada saanud meeleavaldaja. Rahutuste algusest saadik on ametnike teatel vigastada saanud 715 politseinikku ja žandarmit, 215 õpilast ja 85 õppejõudu ning vähemalt 24 kooli on saanud kahjustusi, neid on rüüstatud või süüdatud.
Protestid on levinud Prantsusmaast kaugemale. Belgia linna Liège'i politsei on alates oktoobri algusest, mil seal algasid sarnased üliõpilaste meeleavaldused, vahistanud 107 inimest, neist 80 halduskorras ja 27 kriminaalmenetluse alusel, teatas kohalik politsei.
Iraani valitsus kutsus Teheranis välja Prantsusmaa suursaadiku, et nõuda selgitust meeleavalduste politseipoolse ohjamise kohta, süüdistades Pariisi inimõiguste rikkumises. Prantsusmaa Inimõiguste Liiga on öelnud, et politsei jõukasutus alaealiste vastu on ületanud „kriitilise piiri“, Amnesty International on kutsunud ametivõime üles tagama õigust rahumeelsele meeleavaldusele ning president Emmanuel Macron on kutsunud valitsuse rahutuste teemal kokku.
Mida me teame
- Siseminister Laurent Nuñez peatas politsei poolt šokigranaatide kasutamise meeleavaldustel pärast seda, kui Lensis jäi 15-aastasel noorukil ühe sellise tõttu käsi otsast ära.
- IGPN uurib praegu 18 vahejuhtumit, mis on seotud politsei käitumisega rahutuste ajal (varasema kümne asemel).
- Alates 28. septembrist on kinni peetud 6547 inimest, sealhulgas 488 pelgalt teisipäeval.
- Korraldajate sõnul osales teisipäevastel meeleavaldustel üle riigi 450 000 inimest, siseministeeriumi andmetel aga 256 000.
- Rahutuste algusest saadik on saanud vigastada 715 politseinikku ja žandarmi, 215 õpilast ja 85 koolitöötajat.
- Protestid on levinud Belgiasse, kus Liège'is on alates oktoobri algusest arreteeritud 107 inimest.
Miks see on Euroopale oluline
Šokigranaatide kasutamise peatamine on Prantsuse valitsuse esimene otsene poliitikamuudatus vastusena rahutustele pärast nädalaid, mil ministrid kaitsesid politsei tegevust suuremalt jaolt proportsionaalsena. Kinnipidamiste ja vigastuste ulatus – mis on pärast enam kui nädal kestnud proteste kasvanud tuhandetesse – ning inimõigusorganisatsioonide, politsei sisekontrolli ja nüüd ka välisvalitsuse kaasatus tähistavad pöret koolivaenusest laiemaks küsimuseks selle kohta, kuidas tagada korda meeleavaldustel, kus osaleb palju alaealisi.
Protestid said alguse septembri keskel Pariisi piirkonnas ülerahvastatud klasside, õpetajate puuduse ja halva koolitaristu tõttu ning on sestpeale levinud üleriigiliselt ja Belgiasse. Õpilasorganisatsioonid nõuavad muutusi ka ülikoolidesse sisseastumissüsteemis Parcoursup, väites, et see avaldab õpilastele ebaõiglast survet.
Uuendused
Prantsusmaa peatab politsei poolt šokigranaatide kasutamise meeleavaldustel pärast seda, kui teismeline sai Lensis käest vigastada.
Siseministeerium teatab, et alates 28. septembrist on kokku arreteeritud 6547 inimest (varasema 5060 asemel).
Prantsusmaa justiitsministeeriumi teatel on protestide algusest peale kinni peetud 5060 inimest, kellest 87% on alaealised.
Esmakordselt avaldatud.
Allikad
- in.gr: «Βράζει» η Γαλλία εν μέσω μαζικών διαδηλώσεων: 5.000 συλλήψεις και εκατοντάδες τραυματίες – Στους δρόμους και σήμερα χιλιάδες νέοι
- Correio da Manhã: Protestos de alunos em Frana obrigam a novo encerramento de escolas. Adultos juntam-se aos manifestantes
- Gazeta Wyborcza: Francja: Trwają oglnokrajowe protesty uczniw. Zamieszki w Lyonie, Strasburgu i Rennes
- TGCom24: Francia, terzo giorno di proteste studentesche: disordini a Rennes | I sindacati: "Siamo 260mila" | Lezioni sospese nei licei fino a fine settimana
- Correio da Manhã: Mais de seis mil detenes nos protestos de alunos em Frana. Macron convoca reunio com o governo
Küsimused ja vastused
- Miks peatas Prantsusmaa šokigranaatide kasutamise meeleavaldustel?
- Siseminister Laurent Nuñez peatas nende kasutamise pärast seda, kui Lensis jäi 15-aastasel meeleavaldajal ühe sellise tõttu käsi otsast ära, kuni selgub juhtunu täpne asjaolu.
- Mitu inimest on Prantsusmaa protestide käigus arreteeritud?
- Siseministeeriumi teatel on alates 28. septembrist kinni peetud 6547 inimest, sealhulgas 488 teisipäeval.
- Kas rahutused on levinud ka väljapoole Prantsusmaad?
- Jah. Belgias on samuti toimunud õpilaste meeleavaldused ning Liège'is on alates oktoobri algusest arreteeritud 107 inimest.