USA pakkus Venemaale Ukraina piiratud vaherahu eest majanduslikke järeleandmisi, teatavad väljaanded

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon tegi Venemaale majanduslikke stiimuleid vastutasuks rünnakute piiratud peatamise eest Ukraina energiaaristruktuurile või laevandusele, selgub Hromadske ja Kyiv Posti vahendatud New York Timesi teadaandest. Pakutud tingimused hõlmasid arutelusid Venemaa külmutatud varade, naftafirma investeeringute ja Valgevene väetiseekspordinõudeid mõjutavate sanktsioonide üle.

Ettepanekuid arutati ÜRO Peaassamblee ajal toiminud diplomaatilise algatuse käigus septembri lõpus, teatas Hromadske viitega läbirääkimistega kursis olevatele Ukraina ametnikele. Ukraina ametnikud olid väidetavalt üllatunud pakutud järeleandmiste ulatusest. Aruannetes kirjeldatakse läbirääkimisettepanekuid, mitte juba ellu viidud meetmeid.

Üks idee nägi ette kuni 100 miljardi dollari suuruse külmutatud Venemaa vara vabastamist osalise relvarahu ettemakstud stiimulina. Kyiv Posti teatel esitletaks seda raha vaenutegevuse piiratud pausi tagamise vahendina, mitte maksena, mida tehakse alles pärast laiemat rahulepingut. Külmutatud vahendite staatust ja kontrolli nende üle esitatud teabes sõltumatult ei tuvastatud.

Teine ettepanek puudutas Venemaa naftafirmaga Lukoil seotud välismaiste varade müügi lubamist Lähis-Ida investorite rühmale, vahendas Kyiv Post. Väljaande teatel arutati võimalike osalejatena USA läbirääkijatega seotud äriüksusi. Mis tahes tehingu täpne ülesehitus ja see, kas see saaks vajalikud kinnitused, on endiselt kinnitamata.

Kolmas ettepanek hõlmas Valgevenele sanktsioonidest vabastamise kaudu kaaliumväetise ekspordi taasalustamise lubamist, teatas Hromadske. Valgevene on Venemaa lähedane liitlane ja selle kaubandusele kehtestatud piirangud moodustavad osa laiemast Lääne majandussurvest. Teatatud pakkumine oli seotud eesmärgiga peatada rünnakud energiasõlmedele või mereteedele, mitte sõja täieliku lõpetamisega.

Ukraina ametnikud ei lükanud ideid kohe tagasi, teatasid väljaanded. Selle asemel püüdsid nad saavutada vastastikuseid finantskokkuleppeid külmutatud Venemaa vara kasutamiseks Ukraina toetamiseks, samuti sõjalise abi tagatisi juhuks, kui vaherahu peaks rikutama. Need nõudmised näitavad, et teateis esitatud ettepanekutes kokkuleppele ei oldud jõutud.

Pärast Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahelist telefonivestlust 9. oktoobril ütles Kremli välispoliitikanõunik Juri Ušakov, et Putin oli tagasi lükanud ametlike rahuläbirääkimiste jätkamise, vahendas Kyiv Post. See on Kremlile omistatud avaldus ega määra iseenesest varasemate majandusarutelude tulemust.

Esitatud teabes ei esine ei täpseid läbirääkimistekste ega allkirjastatud lepingut. Kirjeldus tugineb The New York Timesiga kõnelenud kõnelustega kursis olevatele ametnikele, nagu teised väljaanded seda vahendasid.