ISW: Venemaa kasutab Eesti samme piiril ära NATO süüdistamiseks eskalatsioonis
Sõjauuringute Instituut (ISW) märgib, et Kremliga seotud seadusandjad kasutavad teateid Eesti vägede paigutamisest Venemaa piiri äärde, süüdistades NATO-t konflikti provotseerimises.
Automaatselt tõlgitud ingliskeelsest originaalist; aluseks on ingliskeelne versioon.
Venemaa valitseva partei seadusandjad viitavad teadetele, et Eesti tugevdab oma piirikaitset, tõendina väidetavast konfliktile õhutamisest Moskva vastu, teatas Sõjauuringute Instituut (ISW) 5. oktoobril avaldatud hinnangus.
Tegelikkuses peab Venemaa täieulatuslikku sõda Ukraina vastu ja ähvardab Euroopa riike, sealhulgas tuumarelvadega, teatas ISW.
Analüütikud tõid välja Venemaa Riigiduuma Ühtse Venemaa saadiku Aleksandr Asafovi, kes haaras kinni Financial Timesi raportist Eesti vägede liikumiste kohta, et süüdistada Balti riike Moskvaga „eskalatsiooni“ õhutamises. Duuma kaitsekomitee kolleeg Andrei Kolesnik läks kaugemale, nimetades Eesti ja Soome vägede paigutamist Venemaa piiride lähedale „provokatiivseks“ ja hoiatades täpsustamata vastumeetmete eest, teatas ISW.
Financial Timesi teatel on Eesti ümber paigutanud vägesid Venemaa piirile lähemale ja soetanud relvastust, mis suudab tabada märke sügaval Venemaa territooriumil, valmistudes võimalikuks rünnakuks. ISW teatel ei arva Eesti sõjaline juhtkond, et Moskva soovib täieulatuslikku sõda NATO-ga, kuid usub, et Venemaa valmistub konfliktiks spetsiaalselt Balti riigiga, kusjuures kaalumisel on ka piiratud maismaainkursioon.
President Vladimir Putin väidab samal ajal, et Moskva „ei valmistu“ sõjaks Euroopa riikidega, ehkki ta on süüdistanud kolme Balti riiki „vene keelt kõnelevate elanike õiguste rikkumises“, märkis ISW.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 6. oktoobril, et Moskva on teadlik teadetest NATO plaanist rünnata Venemaad ja „hoiab kätt pulsil“, öeldes ajakirjanikele, et valitsuse prioriteet on hoida ära ohud oma „lääne naabritelt“, vahendas Interfax. Ta kordas president Putini Valdai foorumil tehtud avaldust, et igasugune rünnak Kaliningradi või mõne teise Venemaa piirkonna vastu toob kaasa samasuguse vastuse.
Vene väed on viimastel nädalatel tihendanud ka rünnakuid Ukraina piiriületuskohtadele Moldova, Rumeenia ja Poola piiril, teatas Ukraina väljaanne NV, viidates ISW hinnangule. Vene mürsk tabas 5. oktoobri hommikul Moldova piiril Palanca-Mayaky-Udobne piiripunkti lähedale pargitud bussi, haavates piirivalvurit, teatas NV. Varasemad rünnakud tabasid Rumeenia piiril asuvat Orlivka praamiylletuskohta 1. septembri ööl ja Poola piiril asuvat Yahodyni piiripunkti tanklat 13. septembril, kahjustades tanklat ja mitut veoautot, ütles Volõõnia tolli pressiesindaja Valentina Tšernõš. Reaktiivdroon tabas 28. septembril taas Volõõnia oblasti Poola piiriala, kahjustades kontrollpunkti hoonet.
Moldova kaitseministeerium registreeris pelgalt 3. oktoobril kuus lubamatut õhuruumi rikkumist, sealhulgas kolm raketti ja kaks drooni, mis plahvatasid maapinnal neljas rajoonis, pärast seda, kui Ukraina õhujõud olid teatanud Vene reaktiivdrooni ja raketi rünnakust Odess oblasti vastu, mis piirneb Moldovaga. Moldova õhuruumi on rikutud alates 2022. aasta veebruarist vähemalt 20 korda ja alates augustist kümme korda, selgub NV tsiteeritud ISW hinnangust.
Mida me teame
- ISW teatas 5. oktoobril, et Venemaa Riigiduuma saadikud kasutavad teateid Eesti vägede liikumisest piiri lähedal selleks, et kujutada NATO-t pingeid esile kutsuva poolena.
- Duuma saadikud Aleksandr Asafov ja Andrei Kolesnik nimetasid Eesti ja Soome vägede paigutamist Venemaa piiri äärde "provokatiivseks", teatas ISW.
- Financial Times teatas, et Eesti liigutab vägesid Venemaa piirile lähemale ja ostab kaugtulerelvi, valmistudes võimalikuks Venemaa rünnakuks.
- Venemaa väed on alates 1. septembrist korduvalt rünnanud Ukraina piiripunkte Moldova, Rumeenia ja Poola piiril; 5. oktoobril sai Moldova piiri lähedal haavata piirivalvur.
- Moldova kaitseministeerium registreeris ainuüksi 3. oktoobril kuus loata õhuruumi sisenemist oma õhuruumi.
Miks see on Euroopale oluline
ISW esitab Eesti narratiivi osana Venemaa laiemast hübriidsurve kampaaniast NATO idatiival, mis kulgeb paralleelselt õhuruumi rikkumiste ja Ukraina piiride äärsete rünnakute sagenemisega Moldova, Rumeenia ja Poola, ehk kõigi EL-i riikide suunal. ISW viidatud lääne hinnangute kohaselt võib Moskva kaaluda piiratud rünnakut NATO liikmesriigi vastu, kui selle edusammud Ukrainas aeglustuvad. Eesti enda hinnang, et Venemaa valmistub võimalikuks konfliktiks Balti riikide, mitte NATO kui tervikuga, on üks põhjus, miks Tallinna vägede liikumist ja Moskva reaktsiooni sellele jälgitakse mujal Euroopas tähelepanelikult.
Allikad
- NV: Росіяни дедалі частіше атакують пункти пропуску на кордоні України — в ISW назвали мету Москви
- NV: В ISW попередили, як Москва вже використовує можливе перекидання військ Естонії ближче до кордону з РФ
- Interfax: В МИД заявили, что РФ работает над тем, чтобы не допустить угроз со стороны западных соседей
- NV.ua: ISW: Russia uses Estonia border moves to portray NATO as escalating tensions
Küsimused ja vastused
- Mida ütles ISW Venemaa ja Eesti kohta?
- See teatas, et Venemaa Riigiduuma saadikud kasutavad teateid Eesti piiri tugevdamisest selleks, et süüdistada NATO-t pingete suurendamises, kuigi Venemaa on see, kes peab Ukrainas sõda ja ohustab Euroopat.
- Mida teeb Eesti oma Venemaa-piiril?
- Financial Times teatas, et Eesti liigutab vägesid piirile lähemale ja ostab relvi, mis suudavad lüüa sügavale Venemaa territooriumile, valmistudes võimalikuks rünnakuks.
- Mis on veel juhtunud Ukraina piiridel EL-iga?
- Venemaa väed on viimastel nädalatel korduvalt rünnanud Moldova, Rumeenia ja Poola piiripunkte, sealhulgas haavasid 5. oktoobril Moldova piiri lähedal piirivalvurit.