Rutte ütleb, et ei võta Venemaa Kaliningradi tuumaohtu tõsiselt

Kremlin kinnitas kolmapäeval, et Venemaa saatis NATO-le Kaliningradi eksklaaviga seotud hoiatuse, kusjuures presidendi pressiesesindaja Dmitri Peskov ütles, et selle eesmärk oli tuletada „Euroopa kuumpeadele“ meelde Moskva seisukohta. NATO peasekretär Mark Rutte alahindas hoiatust samal päeval Brüsselis toimunud Euronewsi kaitsetipul, öeldes, et allianss ei seisa silmitsi otsese ohuga, ning süüdistades Venemaad katses juhtida tähelepanu kõrvale tagasilöökidest Ukrainas.

Rutte ütles, et NATO hinnang ohu kohta ei ole viimaste nädalate ja kuudega muutunud ning et allianss on seda tüüpi stsenaariumiks kaua valmistunud ja suudab kaitsta oma liikmete territooriumi iga osa.

Tema kommentaarid tulid pärast seda, kui Venemaa suursaatkond Belgias saatis NATO-le ametliku hoiatuse, et Moskva kasutab kõiki oma käsutuses olevaid relvi, sealhulgas tuumarelvi, et peatada alliansi katsed lõigata Kaliningrad ülejäänud Venemaa territooriumist ära. Rutte keeldus kirja sisu täpsustamast, öeldes, et see on Venemaa avaldada. NATO pressiesesindaja Allison Hart kinnitas, et allianss saatis kirjaliku vastuse, märkides, et NATO on kaitseallianss ja et ükski selle tegevus ei kujuta Venemaale ohtu.

Venemaa saatkonnad vähemalt kolmes Euroopa riigis on viimastel päevadel avaldanud sarnaseid avaldusi, süüdistades NATO-t pingete suurendamises sõjaliste õppuste ja Kaliningradi hõlmavate stsenaariumide kaudu, teatas Die Presse. Kõrge Euroopa kaitseametnik nimetas hoiatust tõsiseks, öeldes, et see on esimene selline Moskva oht alates külmast sõjast, vahendas Reuters; üks NATO diplomaat kirjeldas seda kui Venemaa katset hirmutada.

Üks Venemaa kirjaga kurssi viidud NATO diplomaat kirjeldas seda kui õpiku Venemaa propagandat, mille eesmärk on hirmutada liitlaste avalikku arvamust loobuma toetusest Ukrainale, veeretades samal ajal süü mis tahes eskalatsiooni eest NATO-le. Teine alliansi diplomaat ütles, et Venemaa kipub oma retoorikat kiirendama siis, kus ta on kõige rohkem süüdi või kaotab positsioone.

Bulgaaria president Rumen Radev, kes esines samuti tippkohtumisel, kutsus üles pidama Euroopa dialoogi Venemaaga, et hoida ära tuumarünnak, lükates samal ajal Kremli retoorika tagasi; ta ütles, et Venemaa võib olla vastuvõtlik sellele, mida ta nimetas tuumakaardiks, kui ta tunneb end nurka surutuna. EL-i kaitsevolinik Andrius Kubilius lükkas selle lähenemise tagasi, hoiatades, et dialoog võib Putinit julgustada ja Ukrainat nõrgestada, ning öeldes, et Venemaa seisukoht on endiselt see, et Ukraina peab alistuma.

Rutte kutsus Venemaad üles loobuma sellest, mida ta nimetas ebakonstruktiivseks tuumasignaalide saatmiseks, ja peatama oma sõja Ukraina vastu, mida ta iseloomustas provotseerimata agressioonina. Ta lükkas tagasi igasuguse tõelise tuumaeskalatsiooni väljavaate Balti riikide suunal, väites, et Venemaa presidendil Vladimir Putinil ei ole teed alliansi sõjaliseks alistamiseks, ning ütles, et igale Venemaa sammule Soome, Poola või mõne teise NATO riigi vastu eelneb sõjaline ülesehitustöö.

Rutte hindas Venemaa lahinguvälja kaotusteks umbes 43 000 sõdurit kuus hukkunute või raskelt vigastatutena ning ütles, et Ukraina sõjaline olukord on aastatagusega võrreldes lääne toetuse jätkudes märgatavalt paranenud. Eraldi ütles ta Interfaxile, et ootab USA juhitud diplomaatialt lõpuks sõjale lahenduse leidmist, ehkki ta ei osanud öelda, kas see juhtub enne talve, lisades, et kokkuleppe saavutamine nõuab kompromisse mõlemalt poolelt ning Putin ei paistnud seni olevat valmis seda tegema. Venemaa kavatseb samuti järgmisel aastal sõja ülalpidamiseks oma kaitsekulutusi järsult tõsta, selgub parlamendi ette jõudvast eelarveprojektist.