Skip to content
European Crisis TV
JärgÜleeuroopaline

Soome ja Norra juhid helistasid Putinile, Taani kritiseeris „kooskõlastamata“ sammu

Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre rääkisid teisipäeval Vladimir Putiniga, kutsudes üles olukorda leevendama enne Abu Dhabi rahuläbirääkimisi.

Uuendus ·

Eesti ja Rootsi juhid kritiseerisid samuti kõnet kui koordineerimatut, ühinedes Taaniga, kes end sellest distantseeris.

Avaldatud Uuendatud Loe inglise keeles

Automaatselt tõlgitud ingliskeelsest originaalist; aluseks on ingliskeelne versioon.

Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre rääkisid teisipäeval telefonis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga veidi üle pooleteise tunni – märgatavalt kauem kui algselt plaanitud 20 minutit. See oli esimene otsene kontakt Putini ja Kiieviga liitunud Euroopa tippjuhi vahel alates ajast, mil Prantsusmaa president Emmanuel Macron temaga 2025. aasta juulis rääkis.

Kõne eesmärk oli „edastada Putinile otsesõnu sõnumeid tulevaste läbirääkimiste kohta, mis aitavad sõja lõpetada“, seisis Norra ja Soome valitsuste ühisavalduses. Støre sõnul rõhutati vestluses „pingete leevendamise tähtsust“, lisades, et sõja „kannatused ja purustused mõjutavad põlvkondi“. Suurema osa kõnest võttis enda alla Putini heietamine konflikti ajaloolistest juurtest ning kaks liidrit otsustasid teda mitte katkestada, et hinnata tema tõsiseltvõetavust dialoogis Euroopaga, teatas Financial Times, millele viitas Novaya Gazeta Europe; ajalehe teatel tõstatati viivitamatu relvarahu küsimus vaevalt.

Mõlemad juhid ütlesid, et nad ei räägi kogu Euroopa nimel. Kõnele eelnes 20. oktoobril Oslos toimunud kohtumine Stubbi, Støre, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi ja USA erisaadiku Steve Witkoffi vahel. Zelenskõi ütles hiljem, et on tänulik üksikasjaliku ülevaate ja kahe riigi toetuse eest Ukraina diplomaatilistele püüdlustele ning juhid ütlesid Putinile, et rünnakud Ukraina energeetikasektori ja taristu vastu peavad lõppema.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov pisendas kõne tähtsust, öeldes Kremli-meelsele meediale, et midagi uut ei öeldud ja see näitas vaid eurooplaste soovi end läbirääkimisprotsessi vahele pressida. Ta lisas, et sõda tõenäoliselt jätkub ja tõenäoliselt halveneb.

Taani peaminister Mette Frederiksen kritiseeris seda sammu. Ta ütles Taani ringhäälingule TV2, et on kõne suhtes „skeptiline“, märkides, et seda ei ole teiste Euroopa juhtidega kooskõlastatud. Eesti välisminister Margus Tsahkna sõnul sunnib Venemaad läbirääkimisi tõsiselt võtma vaid surve suurendamine ning Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas, et talle ei antud kõnest ette teada ja tema ootused sellele olid madalad. Norra peaminister vastas, et kõiki partnerriike teavitati eelnevalt ja neile anti pärast toimunust põhjalik ülevaade.

Poola peaminister Donald Tusk ütles oma kabinetile, et Støre oli talle kõnest teada andnud ja Põhjamaade juhtide seisukohta oli esitletud väga lojaalselt; Tuski sõnul jäi Euroopa liidritele kõnest mõõdukalt optimistlik mulje kõneluste väljavaadetest, kutsudes samas üles ülimale ettevaatusele ja valvsusele, arvestades Venemaa selgelt piiritletud huve.

Kreml teatas, et Putin ütles kahele juhile, et EL-i ja NATO nn konfrontatsiooniline poliitika pikendab võitluseid Ukrainas ning õiglane ja püsiv rahu on võimalik ainult siis, kui Venemaa huvidega on täielikult arvestatud. Kõik kolm liidrit tervitasid kavasid taastada Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide kolmepoolsed kõnelused, mis eeldatavasti toimuvad Abu Dhabis pärast 4. novembrit; tippkohtumisel osalevad USA erisaadik Steve Witkoff ja Jared Kushner, Ukraina presidendi kantselei ülem Kyrylo Budanov ja rahvusjulgeoleku nõunik Rustem Umerov ning Venemaa sõjaväeluure ülem admiral Igor Kostjukov.

Mida me teame

  • Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre rääkisid teisipäeval üle 90 minuti telefonitsi Vladimir Putiniga – palju kauem kui kavandatud 20 minutit –, kusjuures suurema osa kõnest võttis enda alla Putini ülevaade konflikti ajaloost, mitte aga viivitamatu relvarahu.
  • Støre ja Stubb ütlesid, et kõne eesmärk oli survestada deeskalatsiooni ja otseseid läbirääkimisi; mõlemad kinnitasid, et nad ei räägi kogu Euroopa nimel.
  • Venemaa välisminister Sergei Lavrov alahindas kõne tähtsust, öeldes, et midagi uut ei arutatud ja et sõda tõenäoliselt jätkub ning halveneb.
  • Taani peaminister Mette Frederiksen, Eesti välisminister Margus Tsahkna ja Rootsi peaminister Ulf Kristersson kritiseerisid kõnet või distantseerisid end sellest kui koordineerimatust; Norra teatas, et kõigist partnerriikidest oli ette teada antud.
  • Kõik pooled tervitasid plaane jätkata Venemaa, Ukraina ja USA kõnelusi Abu Dhabis pärast 4. novembrit, kus eeldatavasti osalevad USA, Ukraina ja Venemaa ametnikud, sealhulgas Steve Witkoff, Kõrõlo Budanov ja admiral Igor Kostjukov.

Miks see on Euroopale oluline

Soome ja Norra kuuluvad Kiievi tugevamate toetajate hulka: Norra on ainus ELi mittekuuluv riik, mis on lubanud toetust Ukraina 2027. aasta finantseerimisvajadustele, ning Soome on andnud 35 finantsabipaketti koos satelliitsidepartnerlusega Ukraina ametivõimude ning Soome firmade ICEYE ja Nokia vahel. Kõne tõi esile süveneva lõhe Euroopa liitlaste vahel selles, kuidas Moskvaga suhelda, kuna sõda läheneb oma viiendale aastale: enamik ELi ja NATO liidreid on vältinud otsest kontakti Putiniga alates Venemaa 2022. aasta sissetungist ning Taani, Eesti ja Rootsi kriitika peegeldas muret, et ühepoolne lähenemine võib Abu Dhabi kõneluste eel õõnestada Lääne ühtset positsiooni.

Uuendused

  1. Eesti ja Rootsi juhid kritiseerisid samuti kõnet kui koordineerimatut, ühinedes Taaniga, kes end sellest distantseeris.

  2. Venemaa välisminister Lavrov alahindas Putini kõnet, öeldes, et see näitas eurooplaste soovi protsessi vahele pressida.

  3. Esmakordselt avaldatud.

Allikad

Küsimused ja vastused

Kellega Putin rääkis?
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre teisipäeval, 27. oktoobril toimunud kõnes, mis kestis üle 90 minuti.
Miks teised Euroopa juhid kõnet kritiseerisid?
Taani, Eesti ja Rootsi teatasid kõik, et seda ei oldud teiste Euroopa liitlastega koordineeritud ja et Euroopa peaks rääkima ühel häälel.
Mida ütles Kreml kõne kohta?
Kreml teatas, et Putin ütles kahele liidrile, et ELi ja NATO vastasseis pikendab sõda, samas kui välisminister Lavrov alahindas kõne tähtsust ja ütles, et sõda tõenäoliselt jätkub ning halveneb.