USA survestab Venemaad Ukraina julgeolekugarantii nõudmises, kui Abu Dhabis algasid kõnelused

USA president Donald Trump ütles, et on lähedal „suurele ja ilusale leppele“ Ukraina asjus, mis „võib hõlmata kogu Euroopat“, teatas BBC, kui sel nädalal algasid Abu Dhabis esimesed kolmepoolsed rahuläbirääkimised alates veebruarist. Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigil on linnas ametnikud kohal, kuid Kremli teatel ei kuulu nad ametlike läbirääkimiste koosseisu, rõhutades, et need on rangelt Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahelised.

Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot lükkas selle väite ümber, öeldes, et Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa „on tõepoolest koosolekuruumis“, vahendas BBC. Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerov ütles, et tema delegatsioon peab Abu Dhabis kolmepoolsete kõneluste kõrval eraldi koordineerimiskohtumisi Euroopa partneritega.

Trump jättis Valge Maja pressibriifingul tähelepanuta küsimuse Venemaa presidendi Vladimir Putini korduvate vaherahu tähtajast kinnipidamise ebaõnnestumiste kohta, katkestades reporteri ja küsides, millises väljaandes ta töötab, ning nimetades tema telekanalit „võltsiks“ ilma küsimusele vastamata, teatas Kyiv Post. Ukraina kaitseministeerium teatas eraldi, et selle väed põhjustasid oktoobris rekordilised 54 400 Vene sõjaväelase kaotust, mis on kõrgeim kuu näitaja, millest Kiiev on sõja algusest saadik teatanud, kusjuures president Volodõmõr Zelenski sõnul tugevdasid Ukraina edusammud lahinguväljal selle positsiooni enne kõnelusi.

Kiievi ettepaneku vaherahu kohta, mis piirduks energiataristu rünnakutega, on Moskva juba tagasi lükanud, teatas Austria väljaanne Kronen Zeitung. Üks USA ametnik ütles anonüümseks jääda soovinud allikale, et Venemaa ja Ukraina on eraviisiliselt ilmutanud „vähesel määral paindlikkust“ Ida-Ukraina kontrolli küsimuses, ehkki mõlema poole avalikud seisukohad on endiselt kaugel lahus.

Peamine tüliküsimus on endiselt Ukraina Donetski oblast, mida Venemaa suuremas osas okupeerib. Moskva soovib, et Kiiev loovutaks alad, mida ta veel hoiab, samas kui Ukraina soovib praeguse rindejoone külmutada, et säilitada oma julgeolekule elutähtsateks peetavad osad. USA ametnik ütles, et seda küsimust ei lahendata ilma sõjajärgse „julgeolekuarhitektuuri“ kokkuleppeta, mis hõlmab ka NATO-Venemaa nõukogu võimalikku taasaktiveerimist, mis on suures osas alates 2022. aastast peatatud.

Venemaa delegatsiooni Abu Dhabis juhib Kremli nõunik Vladimir Medinski ning sinna kuuluvad välisministri asetäitjad Sergei Ryabkov ja Mihhail Galuzin, sõjaväeluure ülem Igor Kostjukov ja kindral Juri Žigarlovski. Ukraina meeskonda juhib Umerov ning sinna kuuluvad presidendi kantselei ülem Kyrylo Budanov, valitsuspartei parlamendiliige Davyd Arakhamia ja presidendi kantselei juhi asetäitja Serhii Kyslytsia.

Saksamaa välisminister Johann Wadephul ütles Pariisis toimunud G7 välisministrite kohtumisel, et kõnelused näitavad, kas Moskva suhtub kokkuleppesse tõsiselt, ning kutsus Venemaad üles loobuma oma „maksimalistlikest nõudmistest“. Kanada välisminister Anita Anand ütles, et pelgalt kõneluste pidamine on pärast pikka vaheaega ilma näost-näkku läbirääkimisteta märkimisväärne. USA erisaadik Jared Kushner ütles, et Venemaa ja Euroopa vajavad osana mis tahes leppest lõpuks oma otseseid kõnelusi „laiemate julgeolekukorralduste“ üle.

Zelenski teatas, et on enne kõnelusi koordineerinud seisukohti Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, kirjutades sotsiaalmeedias, et Kiiev „teeb kõik endast oleneva, et kolmepoolne formaat tooks tulemusi“. Ta vestles eraldi ka India peaministri Narendra Modiga, öeldes, et Modi on korduvalt kutsunud Venemaad üles sõda lõpetama ning et India on valmis aitama luua Musta mere koridore Ukraina teraviljaeksspordiks.