Skip to content
European Crisis TV
OtseÜleeuroopaline

Venemaa nõuab Ukraina rahu tingimusena Soome lahkumist NATO-st, Helsingi vastas eitavalt

Bild ja New York Times teatasid kaugeleulatuvatest Venemaa nõudmistest, mis hõlmavad Soome NATO-st lahkumist ja tagasitõmbumist 1997. aasta piirjoonteni; Helsingi nimetas oma nõudmist läbirääkimiskõlbmatuks.

Uuendus ·

Kremli pressiesindaja Peskov eitab otseselt, et Venemaa palus Soomelt NATO-st lahkumist, nimetades väidet ebatõeseks.

Avaldatud Uuendatud Loe inglise keeles

Automaatselt tõlgitud ingliskeelsest originaalist; aluseks on ingliskeelne versioon.

Venemaa on nõudnud, et Soome lahkuks NATO-st ja et allianss eemaldaks oma baasid Balti riikidest osana kavandatavast rahulepingust Ukraina sõja lõpetamiseks, teatas Saksamaa ajaleht Bild 13. novembril, viidates Abu Dhabis peetud kõnelustel Euroopa partneritega jagatud nõudmiste nimekirjale.

Bildi teatel nõutakse plaanis ka Venemaa kontrolli tunnustamist kogu Donbassi üle, garantiid, et Ukraina ei ühine kunagi NATO-ga, Ukraina Odessa ja Mõkolajivi sadama demilitariseerimist, vene keelele erijuriidilise staatuse andmist Ukrainas ning Moldova jagamist kolmeks osaks, mis avaks tee Transnistria ja Gagauusia iseseisvusreferendumitele.

New York Times teatas eraldi, et on näinud 10. novembri kuupäevaga Venemaa dokumenti, mida jagati Abu Dhabi kõnelustel ja milles korratakse nõudmisi, mille Moskva esitas esimest korda 2021. aasta detsembris: NATO vägede väljaviimist riikidest, mis ühinesid allianssiga pärast 1997. aastat, sealhulgas Poolast ja Balti riikidest, keeldu NATO edasisele laienemisele, kõigi sõjaliste tegevuste lõpetamist Ukrainas, Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias, NATO tuumajagamiskokkulepete lõpetamist ning Prantsusmaa ja Suurbritannia keeldu kasutada oma tuumarelvi teiste Euroopa liitlaste kaitsmiseks. Dokument peataks ka Lääne sõjalise abi Ukrainale ja lubaks Kiievil EL-iga ühineda vaid juhul, kui ta jääb välja bloki ühisest kaitsepoliitikast.

Vastutasuks pakub Venemaa väidetavalt tuumarelvad ja keskmaaraketid Valgevenest ära viia ning oma väed Transnistriast välja tõmmata, kui Moldova kohustub säilitama sõjalise neutraalsuse. Eraldi ettepanekus, millest teatas Rumeenia väljaanne G4Media Venemaa riigiraadio Ehh Moskvõ kaudu, käiakse välja viiest või kuuest NATO liikmesriigist koosnev "klubi", millel on õigus panna veto tulevastele liikmetaotlustele, nimetades Ukrainat, Moldovat, Gruusiat ja Armeeniat; Venemaa välisministeeriumi kõrge ametnik Aleksei Drobinin on samuti tõstatanud kahepoolsete mittekallaletungipaktide sõlmimise NATO peamiste liikmetega.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov tegi nõudmiste kohta kaks eraldi avaldust. Ta ütles, et suulised Lääne kinnitused NATO itta mittelaienemise kohta ei ole piisavad, ja nõudis selle paberile pannud kirjalikku vormistamist, öeldes Venemaa riigitelevisiooni Esimesele kanalile, et NATO on varasematest lubadustest hoolimata juba viis või kuus korda laienenud. Eraldi eitas Peskov, et Venemaa oleks konkreetselt Soomelt NATO-st lahkumist palunud, öeldes Interfaxi ja Kyiv Posti teatel ajakirjanikele: "Ma ei tea sellest midagi... seda kindlasti ei arutatud."

Soome kaitseminister Antti Häkkänen lükkas Soome nõudmise otseselt tagasi, nimetades seda ennekuulumatuks ja öeldes Soome ringhäälingu Yle teabel, et Soome NATO-liikmesus ei kuulu läbirääkimistele. Välisminister Elina Valtonen ütles, et otsus Soome liikmesuse üle kuulub ainult Soomele ja NATO-le. Prantsusmaa suursaadik Venemaal Nicolas de Rivière nimetas Moskva turvanõuet õiguspäraseks, öeldes samas, et ka Ukraina vajab tagatisi, selgub Kyiv Posti vahendatud intervjuust.

Moldova valitsuse pressiesindaja Dumitru Ciorici lükkas tema riiki puudutavad väidetavad nõudmised tagasi kui Moskva hirmutamistaktika ja provokatsioonid, öeldes, et Chișinău on endiselt keskendunud oma EL-i suunalistele reformidele.

Venemaa välisministeerium eitas Bildi raportit pressiesindaja Maria Zahharova vahendusel, teatas ANSA. Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles Dublinis Euroopa Poliitilise Ühenduse tippkohtumisel, et Euroopa ei pea Venemaaga uut julgeolekuarhitektuuri läbi rääkima, kuna see on juba olemas, ja süüdistas Moskvat 1975. aasta Helsingi lepete õõnestamises, mis võimaldavad riikidel ise valida oma liite. Kanada peaminister Mark Carney ütles samal tippkohtumisel, et vaba Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle otsustavad Euroopa ja NATO, mitte Venemaa.

Putin kordas oma seisukohta, kui ta kohtus neljapäeval Kremlis USA erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga, kaks päeva pärast seda, kui Venemaa, Ukraina ja USA delegatsioonid pidasid Abu Dhabis kõnelusi. Ta ütles, et kõiki pärast sõda Ukrainasse paigutatud välisvägesid koheldakse seaduslike sõjaliste sihtmärkidena, lükkas tagasi demilitariseeritud hallid alad Venemaa ja Ukraina vägede vahel ning ütles, et riigipiir peaks olema ainus eraldusjoon. Sõjeuuringute instituut (ISW) teatas, et see kinnitab Moskva nõudmist Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblasti üle täieliku kontrolli saavutamiseks, sealhulgas alade üle, mida Venemaa väed pole kunagi vallutanud. Kremli nõunik Vladimir Medinski ütles, et Venemaa lükkab tagasi igasuguse territoriaalse vahetuse ja jätkab oma julgeolekutsooni laiendamist Ukraina Sumõ ja Harkivi oblastis. Witkoff ja Kushner suundusid samal õhtul edasi Dublinisse, et pidada Zelenskõi eraldi kõnelusi.

Mida me teame

  • Bild teatas, et Venemaa nõudmiste hulka kuuluvad Soome lahkumine NATO-st, NATO baaside eemaldamine Balti riikidest, Venemaa kontroll kogu Donbassi üle, Odessa ja Mõkolajivi demilitariseerimine ning Moldova jagamine kolmeks osaks.
  • The New York Times teatas eraldi Venemaa dokumendist, milles korratakse Moskva 2021. aasta detsembri nõudmisi, sealhulgas NATO tagasitõmbumist 1997. aasta piiridesse ja Lääne sõjalise abi lõpetamist Ukrainale.
  • Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov eitas, et Venemaa on spetsiaalselt palunud Soomel NATO-st lahkuda, nõudes samas eraldi kirjalikke tagatisi NATO mittelaienemise kohta.
  • Moldova valitsus lükkas teatel Moldova kohta esitatud nõuded tagasi kui Venemaa "hirmutamistaktika ja provokatsioonid".
  • Soome ministrid lükkasid NATO-st lahkumise nõudmises läbirääkimistele mittekuuluvana tagasi; Venemaa välisministeerium eitas Maria Zahharova kaudu laiemat Bildi teadet.
  • Putin ütles USA esindajatele, et kõik välisväed sõjajärgses Ukrainas oleksid seaduslikud sihtmärgid, ja lükkas tagasi demilitariseeritud tsoonid; Kremli abi Medinski teatas, et Venemaa jätkab laienemist Sumõ ja Harkivi suunal.

Veel kinnitamata

  • Vene või Euroopa ametnikud ei ole Venemaale omistatud nõudmiste täielikku loetelu kinnitanud ning Venemaa välisministeerium ja Kreml on Bildi teate peamised elemendid eitanud.

Miks see on Euroopale oluline

Soomel on Venemaaga 1340 km pikkune piir ning tema liitumine NATO-ga oli üks selgemaid muutusi Euroopa julgeolekus pärast Ukraina sissetungi algust. Paljud Bildi ja The New York Timesi vahendatud nõudmised kordavad eelnõusid, mille Venemaa avaldas 2021. aasta detsembris, nädalaid enne Ukrainasse sissetungi, näidates, kui kaugele ulatuvad Moskva alustuspositsioonid rahuläbirääkimistel endiselt Ukrainast kaugemale, mõjutades NATO suurust, paigutusi ja tuumakokkuleppeid kogu Euroopas. Venemaa jätkuv tõrjumine mis tahes demilitariseeritud puhvertsooni suhtes ja nõudmine täieliku kontrolli järele nelja osaliselt okupeeritud Ukraina piirkonna üle, nagu Sõjauuringute Instituut (ISW) märkis, näitab, et tema lahinguvälja nõudmised pole vaatamata diplomaatilise protsessi kiirenemisele pehmenenud.

Uuendused

  1. Kremli pressiesindaja Peskov eitab otseselt, et Venemaa palus Soomelt NATO-st lahkumist, nimetades väidet ebatõeseks.

  2. Lekkinud Vene dokument elustab NYT teatel Moskva 2021. aasta nõudmise NATO naasmiseks 1997. aasta piiridesse.

  3. Lekkinud Venemaa plaan hõlmab väidetavalt ka Ukraina Odessa ja Mõkolajivi sadamate demilitariseerimist ning Musta mere navigatsioonilepingut.

  4. Esmakordselt avaldatud.

Allikad

Küsimused ja vastused

Mida Venemaa väidetavalt Soome ja Ukraina suhtes nõuab?
Bildi ja The New York Timesi teatel soovib Venemaa muude nõudmiste seas Soomet NATO-st välja, Ukraina Odessa ja Mõkolajivi sadamate demilitariseerimist ning NATO tagasitõmbumist 1997. aasta positsioonidele.
Kuidas Soome ja teised valitsused reageerisid?
Soome ministrid lükkasid NATO-st lahkumise nõude läbirääkimistele mittekuuluvana tagasi, Moldova valitsus tõrjus Moldovaga seotud nõuded hirmutamistaktikana ning Kreml ise eitas kunagi Soomelt NATO-st lahkumise palumist.
Milline on Venemaa positsioon lahinguväljal endal?
Putin ütles USA esindajatele, et kõiki pärast sõda Ukrainasse paigutatud välisvägesid koheldakse õiguspäraste sõjaliste sihtmärkidena, ja lükkas tagasi ettepanekud demilitariseeritud tsoonide loomiseks Venemaa ja Ukraina vägede vahel.